Mis vahe on harmoonilisel ja perioodilisel liikumisel?


Vastus 1:

Lihtne harmooniline liikumine vs perioodiline liikumine

Perioodilised liikumised ja lihtsad harmoonilised liikumised on füüsika uurimisel kaks väga olulist liikumistüüpi. Lihtne harmooniline liikumine on hea mudel keerukate perioodiliste liikumiste mõistmiseks. See artikkel selgitab, mis on perioodiline liikumine ja lihtne harmooniline liikumine, nende rakendused, sarnasused ja lõpuks erinevused.

Perioodiliseks liikumiseks võib pidada iga liikumist, mis kordub kindla aja jooksul. Päikese ümber tiirlev planeet on perioodiline liikumine. Maa ümber tiirlev satelliit on perioodiline liikumine, isegi tasakaalupalli komplekti liikumine on perioodiline liikumine. Enamik perioodilisi liikumisi, mida kohtame, on ümmargused või poolringid. Perioodilisel liikumisel on sagedus. Sagedus tähendab, kui sageli toimub sündmus. Lihtsuse huvides võtame esinemissageduse sekundis. Perioodilised liikumised võivad olla kas ühetaolised või ebaühtlased. Ühtsel perioodilisel liikumisel võib olla ühtlane nurkkiirus. Sellistel funktsioonidel nagu amplituudmodulatsioon võib olla kahekordne periood.

Perioodiline liikumine tähendab igat tüüpi korduvat liikumist.

Lihtne harmooniline liikumine viitab perioodiliste liikumiste liikidele, kus on nihkega proportsionaalne taastav jõud.

Elektrikabiini veebikaupade külastuse jaoks:

https://www.electrikals.com/


Vastus 2:

Vastus on sarnane - kõik parallelogrammid on nelinurksed, kuid kõik nelinurksed ei ole parallelogrammid.

Samamoodi on kõik S.H.M. ON PERIOODILINE LIIKUMINE, kuid KÕIK PERIOODILINE LIIKUMINE EI OLE S.H.M.

võrdse ajavahemiku järel korratud liikumine on perioodiline liikumine. Perioodilise liikumise näited

  • kiiktoolKõrge pall

S.H.M. on perioodiline või võnkuv liikumine, milles taastamisjõud on vahetult proportsionaalne nihkega ja toimib nihkega vastupidises suunas.

S.h.m. alati on liikumisjõud, mille tõttu selline liikumine toimub. Näiteks helilainete korral, mis asuvad s.m. keskmine vibratsioon on rõhu erinevuse tõttu alati taastava jõu all. Kuid kui maa pöörleb ümber päikese (mis on perioodiline liikumine), pole taastavat jõudu. On ainult gravitatsioonijõud, mis tagab ringliikumiseks vajaliku tsentripetaalse jõu. Maa kordab liikumist kindla intervalli järel, nii et me kutsume seda perioodiliseks liikumiseks, kuid taastavat jõudu pole, nii et me ei saaks seda nimetada s.h.m.


Vastus 3:

Vastus on sarnane - kõik parallelogrammid on nelinurksed, kuid kõik nelinurksed ei ole parallelogrammid.

Samamoodi on kõik S.H.M. ON PERIOODILINE LIIKUMINE, kuid KÕIK PERIOODILINE LIIKUMINE EI OLE S.H.M.

võrdse ajavahemiku järel korratud liikumine on perioodiline liikumine. Perioodilise liikumise näited

  • kiiktoolKõrge pall

S.H.M. on perioodiline või võnkuv liikumine, milles taastamisjõud on vahetult proportsionaalne nihkega ja toimib nihkega vastupidises suunas.

S.h.m. alati on liikumisjõud, mille tõttu selline liikumine toimub. Näiteks helilainete korral, mis asuvad s.m. keskmine vibratsioon on rõhu erinevuse tõttu alati taastava jõu all. Kuid kui maa pöörleb ümber päikese (mis on perioodiline liikumine), pole taastavat jõudu. On ainult gravitatsioonijõud, mis tagab ringliikumiseks vajaliku tsentripetaalse jõu. Maa kordab liikumist kindla intervalli järel, nii et me kutsume seda perioodiliseks liikumiseks, kuid taastavat jõudu pole, nii et me ei saaks seda nimetada s.h.m.


Vastus 4:

Vastus on sarnane - kõik parallelogrammid on nelinurksed, kuid kõik nelinurksed ei ole parallelogrammid.

Samamoodi on kõik S.H.M. ON PERIOODILINE LIIKUMINE, kuid KÕIK PERIOODILINE LIIKUMINE EI OLE S.H.M.

võrdse ajavahemiku järel korratud liikumine on perioodiline liikumine. Perioodilise liikumise näited

  • kiiktoolKõrge pall

S.H.M. on perioodiline või võnkuv liikumine, milles taastamisjõud on vahetult proportsionaalne nihkega ja toimib nihkega vastupidises suunas.

S.h.m. alati on liikumisjõud, mille tõttu selline liikumine toimub. Näiteks helilainete korral, mis asuvad s.m. keskmine vibratsioon on rõhu erinevuse tõttu alati taastava jõu all. Kuid kui maa pöörleb ümber päikese (mis on perioodiline liikumine), pole taastavat jõudu. On ainult gravitatsioonijõud, mis tagab ringliikumiseks vajaliku tsentripetaalse jõu. Maa kordab liikumist kindla intervalli järel, nii et me kutsume seda perioodiliseks liikumiseks, kuid taastavat jõudu pole, nii et me ei saaks seda nimetada s.h.m.


Vastus 5:

Vastus on sarnane - kõik parallelogrammid on nelinurksed, kuid kõik nelinurksed ei ole parallelogrammid.

Samamoodi on kõik S.H.M. ON PERIOODILINE LIIKUMINE, kuid KÕIK PERIOODILINE LIIKUMINE EI OLE S.H.M.

võrdse ajavahemiku järel korratud liikumine on perioodiline liikumine. Perioodilise liikumise näited

  • kiiktoolKõrge pall

S.H.M. on perioodiline või võnkuv liikumine, milles taastamisjõud on vahetult proportsionaalne nihkega ja toimib nihkega vastupidises suunas.

S.h.m. alati on liikumisjõud, mille tõttu selline liikumine toimub. Näiteks helilainete korral, mis asuvad s.m. keskmine vibratsioon on rõhu erinevuse tõttu alati taastava jõu all. Kuid kui maa pöörleb ümber päikese (mis on perioodiline liikumine), pole taastavat jõudu. On ainult gravitatsioonijõud, mis tagab ringliikumiseks vajaliku tsentripetaalse jõu. Maa kordab liikumist kindla intervalli järel, nii et me kutsume seda perioodiliseks liikumiseks, kuid taastavat jõudu pole, nii et me ei saaks seda nimetada s.h.m.


Vastus 6:

Vastus on sarnane - kõik parallelogrammid on nelinurksed, kuid kõik nelinurksed ei ole parallelogrammid.

Samamoodi on kõik S.H.M. ON PERIOODILINE LIIKUMINE, kuid KÕIK PERIOODILINE LIIKUMINE EI OLE S.H.M.

võrdse ajavahemiku järel korratud liikumine on perioodiline liikumine. Perioodilise liikumise näited

  • kiiktoolKõrge pall

S.H.M. on perioodiline või võnkuv liikumine, milles taastamisjõud on vahetult proportsionaalne nihkega ja toimib nihkega vastupidises suunas.

S.h.m. alati on liikumisjõud, mille tõttu selline liikumine toimub. Näiteks helilainete korral, mis asuvad s.m. keskmine vibratsioon on rõhu erinevuse tõttu alati taastava jõu all. Kuid kui maa pöörleb ümber päikese (mis on perioodiline liikumine), pole taastavat jõudu. On ainult gravitatsioonijõud, mis tagab ringliikumiseks vajaliku tsentripetaalse jõu. Maa kordab liikumist kindla intervalli järel, nii et me kutsume seda perioodiliseks liikumiseks, kuid taastavat jõudu pole, nii et me ei saaks seda nimetada s.h.m.


Vastus 7:

Vastus on sarnane - kõik parallelogrammid on nelinurksed, kuid kõik nelinurksed ei ole parallelogrammid.

Samamoodi on kõik S.H.M. ON PERIOODILINE LIIKUMINE, kuid KÕIK PERIOODILINE LIIKUMINE EI OLE S.H.M.

võrdse ajavahemiku järel korratud liikumine on perioodiline liikumine. Perioodilise liikumise näited

  • kiiktoolKõrge pall

S.H.M. on perioodiline või võnkuv liikumine, milles taastamisjõud on vahetult proportsionaalne nihkega ja toimib nihkega vastupidises suunas.

S.h.m. alati on liikumisjõud, mille tõttu selline liikumine toimub. Näiteks helilainete korral, mis asuvad s.m. keskmine vibratsioon on rõhu erinevuse tõttu alati taastava jõu all. Kuid kui maa pöörleb ümber päikese (mis on perioodiline liikumine), pole taastavat jõudu. On ainult gravitatsioonijõud, mis tagab ringliikumiseks vajaliku tsentripetaalse jõu. Maa kordab liikumist kindla intervalli järel, nii et me kutsume seda perioodiliseks liikumiseks, kuid taastavat jõudu pole, nii et me ei saaks seda nimetada s.h.m.


Vastus 8:

Vastus on sarnane - kõik parallelogrammid on nelinurksed, kuid kõik nelinurksed ei ole parallelogrammid.

Samamoodi on kõik S.H.M. ON PERIOODILINE LIIKUMINE, kuid KÕIK PERIOODILINE LIIKUMINE EI OLE S.H.M.

võrdse ajavahemiku järel korratud liikumine on perioodiline liikumine. Perioodilise liikumise näited

  • kiiktoolKõrge pall

S.H.M. on perioodiline või võnkuv liikumine, milles taastamisjõud on vahetult proportsionaalne nihkega ja toimib nihkega vastupidises suunas.

S.h.m. alati on liikumisjõud, mille tõttu selline liikumine toimub. Näiteks helilainete korral, mis asuvad s.m. keskmine vibratsioon on rõhu erinevuse tõttu alati taastava jõu all. Kuid kui maa pöörleb ümber päikese (mis on perioodiline liikumine), pole taastavat jõudu. On ainult gravitatsioonijõud, mis tagab ringliikumiseks vajaliku tsentripetaalse jõu. Maa kordab liikumist kindla intervalli järel, nii et me kutsume seda perioodiliseks liikumiseks, kuid taastavat jõudu pole, nii et me ei saaks seda nimetada s.h.m.


Vastus 9:

Vastus on sarnane - kõik parallelogrammid on nelinurksed, kuid kõik nelinurksed ei ole parallelogrammid.

Samamoodi on kõik S.H.M. ON PERIOODILINE LIIKUMINE, kuid KÕIK PERIOODILINE LIIKUMINE EI OLE S.H.M.

võrdse ajavahemiku järel korratud liikumine on perioodiline liikumine. Perioodilise liikumise näited

  • kiiktoolKõrge pall

S.H.M. on perioodiline või võnkuv liikumine, milles taastamisjõud on vahetult proportsionaalne nihkega ja toimib nihkega vastupidises suunas.

Anyperiodicmotioncanbedescribeassumofaseriesofsimpleharmonicmotions,knownasFourierSeries.Onesimpleharmonicsisatthefrequencywhichequalsf0=1the_periodknownasthefundamentalfrequency,andtherestofthefrequenciesareintegermultiplesof[math]f0[/math]suchas[math]2f0[/math],[math]3f0[/math]etc.knownastheharmonics.Therecanbeinfiniteharmonics.Any periodic motion can be describe as sum of a series of simple harmonic motions, known as Fourier Series. One simple harmonics is at the frequency which equals f_0=\cfrac{1}{the\_period} known as the fundamental frequency, and the rest of the frequencies are integer multiples of [math]f_0[/math] such as [math]2f_0[/math], [math]3f_0 [/math] etc. known as “the harmonics”. There can be infinite harmonics.


Vastus 10:

Vastus on sarnane - kõik parallelogrammid on nelinurksed, kuid kõik nelinurksed ei ole parallelogrammid.

Samamoodi on kõik S.H.M. ON PERIOODILINE LIIKUMINE, kuid KÕIK PERIOODILINE LIIKUMINE EI OLE S.H.M.

võrdse ajavahemiku järel korratud liikumine on perioodiline liikumine. Perioodilise liikumise näited

  • kiiktoolKõrge pall

S.H.M. on perioodiline või võnkuv liikumine, milles taastamisjõud on vahetult proportsionaalne nihkega ja toimib nihkega vastupidises suunas.

S.h.m. alati on liikumisjõud, mille tõttu selline liikumine toimub. Näiteks helilainete korral, mis asuvad s.m. keskmine vibratsioon on rõhu erinevuse tõttu alati taastava jõu all. Kuid kui maa pöörleb ümber päikese (mis on perioodiline liikumine), pole taastavat jõudu. On ainult gravitatsioonijõud, mis tagab ringliikumiseks vajaliku tsentripetaalse jõu. Maa kordab liikumist kindla intervalli järel, nii et me kutsume seda perioodiliseks liikumiseks, kuid taastavat jõudu pole, nii et me ei saaks seda nimetada s.h.m.


Vastus 11:

Vastus on sarnane - kõik parallelogrammid on nelinurksed, kuid kõik nelinurksed ei ole parallelogrammid.

Samamoodi on kõik S.H.M. ON PERIOODILINE LIIKUMINE, kuid KÕIK PERIOODILINE LIIKUMINE EI OLE S.H.M.

võrdse ajavahemiku järel korratud liikumine on perioodiline liikumine. Perioodilise liikumise näited

  • kiiktoolKõrge pall

S.H.M. on perioodiline või võnkuv liikumine, milles taastamisjõud on vahetult proportsionaalne nihkega ja toimib nihkega vastupidises suunas.

S.h.m. alati on liikumisjõud, mille tõttu selline liikumine toimub. Näiteks helilainete korral, mis asuvad s.m. keskmine vibratsioon on rõhu erinevuse tõttu alati taastava jõu all. Kuid kui maa pöörleb ümber päikese (mis on perioodiline liikumine), pole taastavat jõudu. On ainult gravitatsioonijõud, mis tagab ringliikumiseks vajaliku tsentripetaalse jõu. Maa kordab liikumist kindla intervalli järel, nii et me kutsume seda perioodiliseks liikumiseks, kuid taastavat jõudu pole, nii et me ei saaks seda nimetada s.h.m.


Vastus 12:

Vastus on sarnane - kõik parallelogrammid on nelinurksed, kuid kõik nelinurksed ei ole parallelogrammid.

Samamoodi on kõik S.H.M. ON PERIOODILINE LIIKUMINE, kuid KÕIK PERIOODILINE LIIKUMINE EI OLE S.H.M.

võrdse ajavahemiku järel korratud liikumine on perioodiline liikumine. Perioodilise liikumise näited

  • kiiktoolKõrge pall

S.H.M. on perioodiline või võnkuv liikumine, milles taastamisjõud on vahetult proportsionaalne nihkega ja toimib nihkega vastupidises suunas.

S.h.m. alati on liikumisjõud, mille tõttu selline liikumine toimub. Näiteks helilainete korral, mis asuvad s.m. keskmine vibratsioon on rõhu erinevuse tõttu alati taastava jõu all. Kuid kui maa pöörleb ümber päikese (mis on perioodiline liikumine), pole taastavat jõudu. On ainult gravitatsioonijõud, mis tagab ringliikumiseks vajaliku tsentripetaalse jõu. Maa kordab liikumist kindla intervalli järel, nii et me kutsume seda perioodiliseks liikumiseks, kuid taastavat jõudu pole, nii et me ei saaks seda nimetada s.h.m.


Vastus 13:

Vastus on sarnane - kõik parallelogrammid on nelinurksed, kuid kõik nelinurksed ei ole parallelogrammid.

Samamoodi on kõik S.H.M. ON PERIOODILINE LIIKUMINE, kuid KÕIK PERIOODILINE LIIKUMINE EI OLE S.H.M.

võrdse ajavahemiku järel korratud liikumine on perioodiline liikumine. Perioodilise liikumise näited

  • kiiktoolKõrge pall

S.H.M. on perioodiline või võnkuv liikumine, milles taastamisjõud on vahetult proportsionaalne nihkega ja toimib nihkega vastupidises suunas.

S.h.m. alati on liikumisjõud, mille tõttu selline liikumine toimub. Näiteks helilainete korral, mis asuvad s.m. keskmine vibratsioon on rõhu erinevuse tõttu alati taastava jõu all. Kuid kui maa pöörleb ümber päikese (mis on perioodiline liikumine), pole taastavat jõudu. On ainult gravitatsioonijõud, mis tagab ringliikumiseks vajaliku tsentripetaalse jõu. Maa kordab liikumist kindla intervalli järel, nii et me kutsume seda perioodiliseks liikumiseks, kuid taastavat jõudu pole, nii et me ei saaks seda nimetada s.h.m.


Vastus 14:

Vastus on sarnane - kõik parallelogrammid on nelinurksed, kuid kõik nelinurksed ei ole parallelogrammid.

Samamoodi on kõik S.H.M. ON PERIOODILINE LIIKUMINE, kuid KÕIK PERIOODILINE LIIKUMINE EI OLE S.H.M.

võrdse ajavahemiku järel korratud liikumine on perioodiline liikumine. Perioodilise liikumise näited

  • kiiktoolKõrge pall

S.H.M. on perioodiline või võnkuv liikumine, milles taastamisjõud on vahetult proportsionaalne nihkega ja toimib nihkega vastupidises suunas.

S.h.m. alati on liikumisjõud, mille tõttu selline liikumine toimub. Näiteks helilainete korral, mis asuvad s.m. keskmine vibratsioon on rõhu erinevuse tõttu alati taastava jõu all. Kuid kui maa pöörleb ümber päikese (mis on perioodiline liikumine), pole taastavat jõudu. On ainult gravitatsioonijõud, mis tagab ringliikumiseks vajaliku tsentripetaalse jõu. Maa kordab liikumist kindla intervalli järel, nii et me kutsume seda perioodiliseks liikumiseks, kuid taastavat jõudu pole, nii et me ei saaks seda nimetada s.h.m.


Vastus 15:

Vastus on sarnane - kõik parallelogrammid on nelinurksed, kuid kõik nelinurksed ei ole parallelogrammid.

Samamoodi on kõik S.H.M. ON PERIOODILINE LIIKUMINE, kuid KÕIK PERIOODILINE LIIKUMINE EI OLE S.H.M.

võrdse ajavahemiku järel korratud liikumine on perioodiline liikumine. Perioodilise liikumise näited

  • kiiktoolKõrge pall

S.H.M. on perioodiline või võnkuv liikumine, milles taastamisjõud on vahetult proportsionaalne nihkega ja toimib nihkega vastupidises suunas.

S.h.m. alati on liikumisjõud, mille tõttu selline liikumine toimub. Näiteks helilainete korral, mis asuvad s.m. keskmine vibratsioon on rõhu erinevuse tõttu alati taastava jõu all. Kuid kui maa pöörleb ümber päikese (mis on perioodiline liikumine), pole taastavat jõudu. On ainult gravitatsioonijõud, mis tagab ringliikumiseks vajaliku tsentripetaalse jõu. Maa kordab liikumist kindla intervalli järel, nii et me kutsume seda perioodiliseks liikumiseks, kuid taastavat jõudu pole, nii et me ei saaks seda nimetada s.h.m.


Vastus 16:

Vastus on sarnane - kõik parallelogrammid on nelinurksed, kuid kõik nelinurksed ei ole parallelogrammid.

Samamoodi on kõik S.H.M. ON PERIOODILINE LIIKUMINE, kuid KÕIK PERIOODILINE LIIKUMINE EI OLE S.H.M.

võrdse ajavahemiku järel korratud liikumine on perioodiline liikumine. Perioodilise liikumise näited

  • kiiktoolKõrge pall

S.H.M. on perioodiline või võnkuv liikumine, milles taastamisjõud on vahetult proportsionaalne nihkega ja toimib nihkega vastupidises suunas.

S.h.m. alati on liikumisjõud, mille tõttu selline liikumine toimub. Näiteks helilainete korral, mis asuvad s.m. keskmine vibratsioon on rõhu erinevuse tõttu alati taastava jõu all. Kuid kui maa pöörleb ümber päikese (mis on perioodiline liikumine), pole taastavat jõudu. On ainult gravitatsioonijõud, mis tagab ringliikumiseks vajaliku tsentripetaalse jõu. Maa kordab liikumist kindla intervalli järel, nii et me kutsume seda perioodiliseks liikumiseks, kuid taastavat jõudu pole, nii et me ei saaks seda nimetada s.h.m.