Mis on seaduseks? Kas see tähendab, et teised ei ole kohtulikud? Mis vahet neil kahel on?


Vastus 1:

Kohtumenetlus puudutab juriidiliste küsimuste piire, mille üle kohus saab oma kohtuvõimu teostada.

Põhimõtteliselt püüab õigusemõistmine uurida, kas kohtul on olemasolevate seaduste alusel võimalus vaidlus adekvaatselt lahendada; kui kohus leiab, et ta ei saa nii lõplikku otsust pakkuda, ei ole asi kohtuasi.

__________________________

Shree Renuka Sugar Limited, 9. mai 2017 India ülemkohtus, teatas Shivashakti Sugar Limited:

„Võib-olla kiirustame lisama, et mingil juhul ei soovitata neid kaalutlusi arvesse võttes konkreetseid seadusesätteid eirata. Euroopa Kohtu esimene kohustus on kohtuasja lahendamine seadusesätete kohaldamise kaudu. Seaduse kohaldamisel ja konkreetse sätte tõlgendamisel tuleb siiski arvestada otsuse majanduslikku mõju / mõju, kui see on õigustatud. Samuti olukorras, kus on võimalik kaks seisukohta või kui seadusega on kohtule antud kaalutlusõigus, peab kohus toetama konkreetset seisukohta, mis kahjustab rahva majanduslikke huve. Vastupidi, kohus peab vältima seda konkreetset tulemust, mis võib kahjustada tööhõivet, infrastruktuuri või majanduse kasvu või riigi tulusid. "

________________________

Avalik kord tähendab maa seadust.

Tagasi 1824. aastal ütles Burrough, J., Richardsonis v. Mellish:

"Avalik kord on väga halb hobune ja kui sa põrkad, ei tea kunagi, kuhu see sind viib."

See erand tuleneb tavaõigusest maxim ex expipi causa non oritur actio: hagi ei tulene häbiväärsest põhjusest.

Seda, kas põhjus on turpis (ebameeldivus), mõõdetakse avaliku korra mõõdupuuga,

_____________________

st kohtul pole lepinguga midagi pistmist, kui selle jõustamine oleks vastuolus avaliku korraga.

Omalt poolt on kohtud juba väga varakult kirjeldanud seda erandit kui "väga ebaõiglast hobust", mis põhineb kohtualluvuse põhimoraali ja õigluse ebamäärastel ideedel, ning hoiatasid, et "ja kui sa selle kõrvale heidad, ei tea sa kunagi. see kannab sind "

Avalik kord tähendab maa seadust.

Avalik kord on põhimõtteline juhend meetmete võtmiseks, mida riik peab võtma teatud küsimuste osas vastavalt seadusele ja institutsionaalsetele / põhiseaduslikele tavadele.

Kohtud ei otsusta midagi, mis oleks vastuolus avaliku korraga.

Kohtuasjad võivad olla kohtu- või kohtuvälised, mitte seadus.

Näiteks panustamine või kihlvedude korraldamine on ebaseaduslik või vastuolus avaliku korraga, kihlvedude pidamiseks sõlmitud lepingut ega sellega seotud toiminguid ei saa kohtud jõustada. See pole seaduslik.

Tulevane seadus, soovitav seadus, hüpoteetiline seadus või võimalik seadus on seadusandliku haru ala, seda tuntakse ka kui POLIITILISTE KÜSIMUSTE DOKTRIINI

Kohtumenetlus puudutab juriidiliste küsimuste piire, mille üle kohus saab oma kohtuvõimu teostada.

See hõlmab, kuid ei ole nendega piiratud, SEADUSANDLIKU MÕTTE, mida kasutatakse selleks, et teha kindlaks, kas hagi esitanud pool on sobiv pool, et teha kindlaks, kas tegelik võistlevuse küsimus on olemas.

Põhimõtteliselt püüab õigusemõistmine uurida, kas kohtul on olemasolevate seaduste alusel võimalus vaidlus adekvaatselt lahendada; kui kohus leiab, et ta ei saa nii lõplikku otsust pakkuda, pole asi kohtuasi.

Kui juhtum on "mittekohtualune", ei saa kohus seda arutada, et teha otsus seaduste alusel.

Ohvri sõnul sõltub mõrvatud inimese sugulane mõrvatud inimese lähedastest kriminaalasjades õigusemõistmise ja muudab selle seaduslikuks.

Tapjal ei saa olla samasugust privileegi, et armuandmist taotledes rakendatakse õigussüsteemi tema kasuks õigluse saavutamiseks, see ei ole kohtuasi.

Põhjendamatutele põhjustele saab tugineda pigem ratsionaalse soosimise, kohtu käsutuses oleva kaalutlusõiguse, kaastundliku alusena; varjatud inimõigustest, loomulikust õiglusest ja õiglusest jms.

Inimene võib oma uue kategooria reserveerimise eest võidelda, kuid ei saa paluda reserveerimisseaduste kui selliste tühistamist, kuna seadused koostatakse alati usaldusväärse loogika alusel ja lünkade ilmnemisel on need ühendatud.

Kui soovite kohtulikku sekkumist mõne konkreetse seaduse ja selle seadusesätete alusel, nimetatakse seda õigustatavaks.

Kui soovite, et kohus sekkuks kohtu käsutuses oleva kaalutlusõiguse alusel, nimetatakse kaastundlikuks põhjenduseks maskeeritud ratsionaalset soosimist, inimõigusi, loomulikku õiglust ja võrdsust jms., Siis seda ei saa õigustada, kuna need põhjused ei põhine kindlatel õiguslikel alustel, vaid põhinevad teatud moraalsete veenmiste tugeval loogikal.

____________________________

Õigusemõistmine tegeleb seaduse ja kohtuotsuse piiridega. Selle mureks on küsimus, milliseid küsimusi võib käsitleda õigusnormide kehtestamisel või kohtu otsusel.

Õigusemõistmine erineb kohtuliku aktivismi küsimusest, mis on seotud kohtute rolliga seaduse väljatöötamisel ja muutmisel ning kohtute valmisolekuga sekkuda teiste riigiasutuste otsustesse ja võimaldada nendele otsustele vabastust. ”

Õigusemõistmine on seotud provintsiga, kus seadus ja kohtud toimivad korralikult, sõltumata sellest, kas kohtud suhtuvad selles provintsis aktivisti või mitte.

POLIITILISTE KÜSIMUSTE DOKTRIIN

See keskendub muude valitsusasutuste vastutusalas olevate küsimuste kohtus otsustamise piirangutele, eriti välissuhete ja riikliku julgeoleku küsimustes. See hõlmab järgmisi küsimusi:

i) Kas küsimus hõlmab põhiseaduse tekstiga seotud küsimuste lahendamist koordineeritavale valitsusharule (s.o seadusandlikule)?

ii) Kas küsimuse lahendamine nõuaks, et kohus astuks kaugemale õigusalase ekspertiisi valdkondadest?

iii) Kas usaldatavusnormatiivide täitmise kaalutlustel soovitatakse kohtulikku sekkumist vältida?

____________________________

Juriidiline õigusvastutus viitas juhtumile, kus väideti, et küsimus on olemuselt ebasobiv kohtuotsuse tegemiseks üksnes selle sisu tõttu.

Seal oli kaks kategooriat.

o Esimene hõlmas juhtumeid, kus kõnealune küsimus väljus võimude lahususe alusel kohtutele antud põhiseaduslikust pädevusest.

o Teine kategooria hõlmas nõudeid või vastuväiteid, mis ei põhinenud ei eraõiguslikel õigustel ega kohustustel ega ka muudetavatel avalik-õiguslikel teemadel.

Seaduses käsitleti juriidilise isiku õigusteta üksusi kui vabatahtlikke ühendusi. Selles käsitleti vabatahtliku usulise ühenduse asutamist tsiviillepinguna, nagu ka ilmaliku organi ühinemislepingut.

Kohtud ei otsusta ühingu juhtorganite otsuseid, välja arvatud juhul, kui on tegemist tsiviilõiguse või huvide rikkumisega.

Vaidlused doktriini või liturgia üle ei olnud aga kohtulikud, kui nende tagajärjel ei kaasnenud tsiviilõigusi ega huve ega kontrollitavaid avaliku õiguse küsimusi.

Vabatahtliku usulise ühenduse juhtorganid said oma volitused selle liikmete üle lepingu alusel. Kui usukogukonna juhtorgan tegutseks ülitäpselt, võiks kogukonna liige tugineda kohtute pädevusele piirata ebaseaduslikku liitu.

Samuti võivad usuühingu liikmed, kes vabastati ametist või kelle suhtes kohaldatakse muud distsiplinaarmenetlust, tsiviilkohtute jurisdiktsiooni, kui ühing tegutses ultra vires või rikkus põhimõtteliselt õiglase menetluse reegleid.

Shergill jt versus Khaira jt: Ühendkuningriigi SC 11. juuni 2014:

Suhe: Pooled vaidlustasid usaldusfondid, mille alusel peeti kolm Gurdwarat (Sikhi templid Bradfordis, Birminghamis ja High Wycombes). Apellatsioonikohus leidis, et vaidluse aluseks olevad küsimused olid seotud sikhide poolte usku puudutavate küsimustega, ning määras alalise viibimise.

Otsus: edasikaebamine oli lubatud. Asi oli õigusmõistetav ja sellel peaks olema lubatud kohtuistungile minna. Vaidlus puudutas usaldusaluse vara omamist, valdamist või kontrolli. Vaidlusaluste dokumentide klauslitega nõustumine võis olla usaldusisikute pädevuses ega suutnud selle kehtivust vaidlustada, tuletades sellest oma staatuse.

_____________________

Riigi poliitika direktiivipõhimõtted on seaduste mittekohtualuse näide

_____________________

See võib olla ka Obiteri diktum.

Obiter Dicta

Tähendus: obiter = muide; dikt (pl.) = ütlemised; diktum (laulma.) = ütlema.

"avaldus möödas,"

Obiter dictum on kohtuniku avaldus kohtus või kirjalikus otsuses, kuid see pole otsuse jaoks oluline ja seetõttu ei ole pretsedent õiguslikult siduv.

Obiter dictum on kohtuniku poolt kohtuotsuse käigus tehtud avaldus, mis ei pruugi olla tema arutatava küsimuse jaoks täpselt asjakohane.

Obiter dictumil pole sellist siduvat õigust. See on algse kohtuotsuse kõrvalsaadus. Need on ainult kohtuniku märkused ja arvamused.

Dikett on kohtuniku võetud õigusriigi põhimõte, mida ta ei pidanud sõnaselgelt ega kaudselt vajalikuks järelduseks.

Hüpoteetilistel faktidel põhinevad õigusnormid on lihtsalt diktaadid.

Kui tulemus on sama, mis otsust ei mõjuta, on see obiter dictum.

_____________________

Õigusemõistmiseks ei tohi kohus anda nõuandvat arvamust,

Juhtum peab vastama õigusliku seisukorra kontseptsioonile, s.o kohtuasja esitanud osapool on sobiv tuvastama, kas tegelik võistlevuse küsimus on olemas ja

teemad peavad olema küpsed, üheselt mõistetavad ja reaalsed

kuid ei vaieldav (ebakindel) ega hüpoteetiline

ega riku poliitilise küsimuste doktriini,

kuna poliitilisi küsimusi saavad otsustada seadusandjad, saab kohus tõlgendada olemasolevat seadust, mitte tulevast seadust, soovitavat seadust, hüpoteetilist või võimalikku seadust.

Ehkki on olemas India peaprokuröri ja India peaadvokaadi ametikoht, kes lisaks muudele kohustustele nõustab ka valitsust juriidilistes küsimustes.

Indias võib India president paluda India Ülemkohtul anda nõu teatud küsimustes.

Seda protseduuri nimetatakse "presidendi teatiseks".

India põhiseaduse artikli 143 kohaselt võib India president pöörduda India Ülemkohtu poole - seaduse või fakti küsimus, mis on tema arvates üldsuse jaoks oluline. Riigikohtule ei ole eelotsusetaotluses tõstatatud küsimustele vastamine siiski kohustuslik.

India põhiseaduse artikkel 143

1. Kui presidendile selgub mingil ajal, et on tekkinud või tõenäoliselt tekib õiguslikku või faktilist küsimust, mis on sellist laadi ja avaliku tähtsusega, et on otstarbekas hankida Riigikohtu arvamus pärast seda võib ta suunata selle küsimuse arutamiseks nimetatud kohtule ja pärast seda, kui ta peab vajalikuks, võib ta esitada presidendile oma arvamuse selle kohta.

2. Vaatamata artikli 131 reservatsiooni sätetele, võib president saata nimetatud reservatsioonis nimetatud tüüpi vaidluse Riigikohtule arvamuse saamiseks ja ülemkohus annab pärast vajalikuks peetud arupidamist presidendile aru arvamus selle kohta.


Vastus 2:

Kohtumenetluse korras käsitletakse selliseid asju, mida kohus võib lahendada. Kui väidetakse, et õigus on õigustatav, tähendab see, et seda saab täita kohus.

Menetlusõiguseta on need küsimused, mille kohta kohus ei saa otsust teha.

NÄIDE: India põhiseadusest tulenevad põhiõigused on õigustatavad õigused, mis tähendab, et kohus saab põhiõigusi rikkumise eest jõustada. Artikkel 32 tagab täitmisõiguse.

India põhiseaduse DPSP (riikliku poliitika põhimõtted) ei ole aga kohtumenetluse all, mis tähendab, et kohtutel puudub pädevus asjade üle otsustada. DPSP on nagu juhised võimul olevatele valitsustele. Valitsuse kohus on neid järgida, kui aga valitsus mõnda põhimõtet ei järgi, ei saa teda sellise kehtivuse kaotamiseks kohtusse tõmmata.

DPSP-d võivad valijad kaudselt jõustada valimiste ajal või abielludes sellega põhiõigustega, kuid kohtud ei saa seda otsustada otse.